Vahel on hea end uputada.

Ma hüppasin sillalt, et end lõpetada,
ent maandusin elusalt otse vette,

sukeldusin sügavale, et end uputada,
otsides lõppu, leidsin jõepõhjast alguse.

Selles kerguses tiris see mind tagasi vee peale, ma hingasin ja teadvustasin,
et see pärl mille ma vee alt kaasa tõin, see ei olnud füüsiline, see oli vaimne.

Kas Sina tead millest käib jutt? See mille ma endaga kaasa põhjast tõin, see oli lootus.

Me kõik vajame tundmaks puudust millestki, et teadvustada, kui hea see oli kui see meil oli. Kui kaotad lootuse, siis leiad selle uuesti, selleks on vaja sukelduda ja minna seda otsima.